Rahvuspüha Norra moodi: puhkpillid ja klubimuusika

Norralaste jaoks on 17. mai üks olulisemaid pidupäevi, sest sel päeval tähistavad nad Norra rahvuspüha. See pole iseseisvuspäev, ometi on kesksel kohal Norra lipud. Pole militaarparaadi, ometi marsivad tuhanded inimesed tänaval ja kõlab puhkpillimuusika. Miks ja kuidas Norras seda päeva tähistatakse?

17. mail 1814 sai Norra endale põhiseaduse, mis tol ajal oli üks demokraatlikumaid Euroopas. Sellele järgnes küll liit Rootsiga, nii et päris iseseisev Norra veel polnud, ent suur samm iseseisvuse poole oli astutud ning oma põhiseadus jäi väikeste muudatustega kehtima ka liitu kuuludes. Põhiseaduse allkirjastamise auks kutsutakse Norras seda päeva ka nimega "grunnlovsdagen" ehk "põhiseaduse päev".

Sageli nimetatakse päeva ka nimega "nasjonaldagen" ehk "rahvuspäev", mis viitab päeva sügavamale sisule. Rahvuspühaks kuulutati 17. mai Norras rahvuslikul ärkamisajal, 1836. aastal. Sellele järgnes küll aegu, mil päeva polnud lubatud suurelt tähistada, ent 19. saj teisel poolel said alguse traditsioonid, mis on au sees tänaseni.


1870. aastal peeti Oslos esimene laste rongkäik. Sooviti, et rahvuspühast saaks tõeline rahva püha, ja see plaan ka õnnestus. Rongkäikude traditsioon muutus üha populaarsemaks ja levis ka teistesse linnadesse. Tänapäeval peetakse laste rongkäike üle kogu Norra. Koolilapsed ja mõnel pool ka lasteaialapsed panevad selga rahvariided, võtavad kätte Norra lipud ning marsivad rahvuslikke laule lauldes läbi linna. Paralleele võiks tõmmata meie laulupeo rongkäiguga. Suurim, mitmetuhande osalejaga rongkäik peetakse Oslos. Marsitakse kuningalossi juurde, kus kuningapere rõdult rahvale lehvitab. Norras on populaarsed ka puhkpilliorkestrid ning kokku mängib 17. mai rongkäikudes ca 70 000 puhkpillimängijat. Kõnekeeles nimetataksegi seda päeva väga sageli lihtsalt “syttende mai” ehk 17. mai.

Mõnes kohas järgnevad laste rongkäikudele kontrastina ka abiturientide rongkäigud, kus valju klubimuusika taustal marsivad paarinädalasest pidutsemisest kurnatud tunkedes gümnaasiumilõpetajad (lähemalt loe minu blogiartiklist "Abituriendid Norra moodi: ballikleidi asemel tunked, limusiini asemel buss")

Rongkäikudega ühised pidustused veel ei lõpe. Koolilapsed kogunevad koos vanematega koolide juurde, kus vabas õhus mängitakse ning vorstikesi ja jäätist süüakse. Jäätise läbimüük kasvab sel päeval väidetavalt kuus korda. Kuna maikuu ilm on Norras üsna heitlik, on Norras maikuu esimeste nädalate üks olulisi jututeemasid, milline saab olema 17. mai ilm.



See osa rahvast, kel koolilapsi peres pole ja kes rongkäiku vaatama minna ei soovi, kogunevad perekonniti või sõpruskonniti kodudesse, ilusa ilma korral aeda, ning tähistavad rahvuspüha ühise söömaajaga. Ka rongkäikudelt ning koolidest kogunevad inimesed päeva lõpuks perekondlikele õhtusöökidele. Roogade valik oleneb mõneti piirkonnast, ent kõige traditsioonilisem on valmistada kala ning kartuleid, magustoiduks näiteks lipu värvides vahukooretort.

Norra rahvuspühal on kesksel kohal lapsed, perekond ja kohalik kogukond. Koos valmistutakse, koos viiakse ellu ning tuntakse uhkust oma rahvuse, kultuuri ning traditsioonide üle. Hea meelega kaasatakse ka Norras elavad välismaalased. Tundes 17. mai traditsioone, on neil lihtsam norralasi mõista ning Norra ühiskonda integreeruda.

Meil Eestis pole olnud võimalik Vabariigi aastapäeva sedavõrd kaua tähistada kui norralastel oma rahvuspüha. Seetõttu pole ka perekondlikud ning kogukondlikud traditsioonid veel nii kindlalt välja kujunenud. Tänavune 100. aastapäeva tähistamine on aga toonud selle tähtsa päeva tähistamise inimestele lähemale ning tore on näha, kuidas justkui  Norra eeskuju järgides liigub tähistamine kodudest ja suurematest linnadest välja kogukondadesse. Loodetavasti jätkub varasemast laialdasem maakondlik tähistamine ka järgnevatel aastatel.


Allikad:

https://no.wikipedia.org/wiki/17._mai_(grunnlovsdag)
https://www.aftenposten.no/norge/i/b0bzA/17-ting-du-kanskje-ikke-visste-om-17-mai


Liis Uiboupin
norra keele õpetaja 
Norra Keele Keskus




Jaga artiklit:
Kui soovid igapäevaselt kursis olla Norras toimuvaga ning norra kultuurisündmustega, jälgi Norra Keele Keskuse FB lehte: https://www.facebook.com/norrakeel/
Eelmine
Abituriendid Norra moodi: ballikleidi asemel tunked, limusiini asemel buss
Järgmine
Kohal on uued algajate norra keele õpikud "På vei"

Kirjuta esimene kommentaar

Email again: